r – rade-bant
rade-ber – râm-ge-var
ramme – rasch
rasche – rât-gëberinne
rât-gëbinne – rât-stiege
rât-stube – rëbe-holz
rebelîn – rëchen
rëchen1 – rede-bære
rëde-biutel – rede-spræchic
rede-spræchigkeit – rëgel-zuht
regen – rëht
rëht-begërnder – rëht-sprëcher
rëht-begërnder M.
rëht-bot stN.
rëht-buoch stN.
rëhte Adv.
rëhte stF.
rëhte swM.
rëhte swn
rëhtec Adj.
rëhtec-heit stF.
rëhtec-lich Adj.
rëhtegen stN.
rëhtegen swV.
rëhte-lôs Adj.
rëhten stN.
rëhten swV.
rëhter stM.
rëhtes Adv.
rëhte-stuol stM.
rëht-formic Adj.
rëht-gëber stM.
rëht-gebot stN.
rëht-haftic Adj.
rëht-haftigen swV.
rëht-haftunge stF.
rëht-halp Adv.
rëht-handic Adj.
rëht-heit stF.
rëht-hërre swM.
rëht-hûs stN.
rëhtigunge stF.
rëhtisch Adj.
rëhtisch Adv.
rëht-jâr stN.
rëht-kanne F.
rëht-lêhen stN.
rëht-lêrer stM.
rëht-lich Adj.
rëht-machunge stF.
rëht-meister stM.
rëht-phenninc stM.
rëht-same stF.
rëht-saz stM.
rëht-schillinc stM.
rëht-schirmer stM.
rëht-schrîber stM.
rëht-schuldic Adj.
rëht-sîtec Adj.
rëht-sîtec Adv.
rëht-sitzer stM.
rëht-sprëcher stM.
rëht-spruch – reine
reine – reisel?
reise-lachen – reite-phert
reiter1 – rembele?
remedie – rensen
rensen – rê-stat
reste – ribbalîn
rib-brâte – rîch-tuom
rîch-var – riester-brët
riester-holz – rihtære
rihtærinne – rîh-waʒʒer
rîm1 – rinder-lëber
rinder-lich – ringern
ringer-salbe – rintzyranntz
Rîn-vart – rîserin
ris-halde – rîter-wâfen
rîte-schamel – ritter-schilt
ritter-schimph – riute
riute – riuwe-var
riuwunge – rocken-korn
rocken-meit – rœmesch
romes-ôr – ros-bâre
ros-bein – rôsen-hac
rôsen-haven – ros-hût
ros-hütte – rosten
rôsten – rœtel-boum
rœtelëht – rôt-ouge
rotrach – roubunge
rouch1 – Roup-vater
Roup-vruht – rücke-brët
ruckec – rüegærinne
rüegât – rufelîn
ruffen – rûnære
rûnærinne – ruoben-grebel
ruoben-kumpost – ruom-ræʒe
ruom-ræʒec – rûpe
rûpen-lëbere – rûten-blat
rûten-kranz – rûʒunge
|
rëht-begërnder M. MWV
rëht-bot stN. MWV
rëht-buoch stN. MWV
rëhte Adv. MWV
rëhte stF. (1) MWV
rëhte swM. (1) MWV
rëhte swn (11) MWV
rëhtec Adj. MWV
rëhtec-heit stF. (17) MWV
rëhtec-lich Adj. MWV
rëhtegen stN. MWV
rëhtegen swV. MWV
rëhte-lôs Adj. (10) MWV
rëhten stN. MWV
rëhten swV. (1) MWV
rëhter stM. MWV
rëhtes Adv. MWV
rëhte-stuol stM. MWV
rëht-formic Adj. MWV
rëht-gëber stM. MWV
rëht-gebot stN. MWV
rëht-haftic Adj. MWV
rëht-haftigen swV.
rëht-haftunge stF. MWV
rëht-halp Adv. (6) MWV
rëht-handic Adj. MWV
rëht-heit stF. MWV
rëht-hërre swM. MWV
rëht-hûs stN. MWV
rëhtigunge stF. MWV
rëhtisch Adj. MWV
rëhtisch Adv. MWV
rëht-jâr stN. MWV
rëht-kanne F. MWV
rëht-lêhen stN. MWV
rëht-lêrer stM. MWV
rëht-lich Adj. (1) MWV
rëht-machunge stF. MWV
rëht-meister stM. (1) MWV
rëht-phenninc stM. MWV
rëht-same stF. MWV
rëht-saz stM. MWV
rëht-schillinc stM. MWV
rëht-schirmer stM. MWV
rëht-schrîber stM. MWV
rëht-schuldic Adj. MWV
rëht-sîtec Adj. MWV
rëht-sîtec Adv.
rëht-sitzer stM. MWV
rëht-sprëcher stM. MWV |
